1. Maksukorralduste eksport e-Riigikassasse
2. Käibemaksu kulu liik
3. Kontoga fikseeritud tehingupartner
4. Maksude import panka
5. Puhkuse- ja töötasude ettemaksed
6. Ei trüki arveid
7. Muutunud tehingupartnerite impordi reeglid pearaamatusse
8. Saldode võrdlus riigi konsolideerimisgrupi üksustega
9. Tehingupartnerite nimekirja uuendamine
10. Põhivara koondi trükk
11. Dokumentide nummerdamine
12. Keskmise puhkuse varasemad kuud
13. Arvelduste kande tehingupartner
14. INF3 eksport




1. Maksukorralduste eksport e-Riigikassasse:

Maksukorralduste eksportimisel võib korraga märgistada kõik maksekorraldused, mida soovitakse üle kanda. Kõik tavalised maksukorraldused salvestatakse valitud faili. (Näiteks: pmenrke.xml) Massmaksete kohta koostab programm eraldi failid, üks või rohkem, lisades faili nime lõppu numbrid vastavalt 1, 2, 3,... (Näiteks: pmenrke1.xml, pmenrke2.xml, pmenrke3.xml ...). Iga eraldi fail sisaldab ühte massmakset. Peab jälgima, et ühes massmakse failis oleksid saajate arveldusarved ühes pangas ja riigikassa viitenumber kõikide summade korral üks ja sama. Reguleeritakse dokumendi numbriga.


2. Käibemaksu kulu liik

Kui arvelduste programmis kasutatakse käibemaksu eraldamiseks eraldi summa lahtrit, siis peab olema käibemaksu määrade nimekirjast käibemaksu protsent. Käibemaksu määrade nimekirjas on võimalik lisaks käibemaksu protsendile määrata konteering eraldi deebet ja kreedit kande korral ja kulu liik. Kui need on määratud, siis programm kasutab mõlemaid ülekandmisel pearaamatusse ja kulu liik ülekandmisel kassa/panga programmi. Kui need ei ole määratud, siis kasutatakse neid, mis on valitud kandele. Mõlemad kontod peavad olema üldjuhul valitud, kuna käibemaks tuleb eraldi konteerida nii käibemaksukohuslastel (203000) kui ka mitte käibemaksukohuslastel (601000). Kulu liik ei pea üldjuhul olema valitud, kui eelarves ei ole käibemaksu näidatud eraldi real ja riigikassast ei pea käibemaksu üle kandma eraldi maksukorraldusega.


3. Kontoga fikseeritud tehingupartner

Kui ühe pearaamatu konto korral näidatakse saldoandmikus alati ühte ja sama tehingupartneri koodi, siis tuleb see siduda kontoga. Seda saab teha kahes kohas: 1. kui valida pearaamatus objekt 'Tehingupartnerite definitsioonid' ja klikata hiirega konto nime järel olevasse lahtrisse ja valida tehingupartnerite nimekirjast sobiv tehingupartner; 2. kui klassifikaatorite menüüst valida 'Kontod' ja vastavale kontole korrastamise abil valida õige tehingupartner. Kui kontoga on tehingupartner fikseeritud, siis kannete tegemisel ei pea õige tehingupartneri valiku üle muretsema ja ei tohi lasta segada ka sellest, et hiljem kannetes näitab muud tehingupartnerit. Saldoandmiku trükkimisel peab nägema õiget tehingupartnerit. Kindlasti tuleb käibemaksu kulukonto 601000 siduda tehingupartneriga 014003.


4. Maksude import panka

Kui maksusid ja kinnipidamisi ei õnnestu importida kassa/panga programmi, siis esiteks tuleks korrastada palgaarvestuse allüksustele kassa/panga objektid, kust ülekanded peaksid toimuma.


5. Puhkuse- ja töötasude ettemaksed

Kui ei impordi ettemaksusid kuludesse, siis on palgaarvestuse seadistuses maksude leheküljel sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse kontod puudu.


6. Ei trüki arveid

Arvelduste objektil veerus Pank ei tohi olla linnukest. Kui makse saaja on keegi teine, siis Msa veerus peab olema linnuke ja makse saaja rekvisiidid sisestatud seadistuses arve kujunduses. Kui asutus ise on makse saaja, siis Msa veerus ei tohi olla linnukest ja arvelduste objekt peab olema seotud kassa/panga objektiga, kuhu raha peaks laekuma.


7. Muutunud tehingupartnerite impordi reeglid pearaamatusse

Arveldused:
Objektiga seotud kontole võetakse TP asutus/isikuga seotud.
Kandega seotud konto TP on kandele valitud TP, kui puudub, siis asutus/isikuga seotud

Kassa/pank:
Objektiga seotud kontole võetakse objektile valitud TP.
Kandega seotud kontole võetakse TP asutus/isikuga seotud.


8. Saldode võrdlus riigi konsolideerimisgrupi üksustega

Pearaamatu kannete põhjal saab trükkida või meiliga saata (menüüs import/eksport all) vastavat aruannet etteantud vormi järgi. Kontod, mille põhjal võrdlus toimub, peavad pearaamatu objekti all muud definitsioonid olema määratud. Aruanne koostatakse ainult nendele tehingupartneritele, mis on nimekirjas määratud, et kuulub kosolideerimisgruppi. Dokumentide numbrid antakse igal koondi arvutamisel uuesti tehingupartnerite koodide kasvamise järjekorras. Aruannet saab koostada ühele, mitmele (Ctrl+hiire nupp) või kõikidele tehingupartnertitele (Ctrl+A), kellega on saldod. Katkesta ei vali kõik, vaid lõpetab aruande koostamise. Meiliga saatmiseks peavad tehingupartnerite või asutuste-isikute nimekirjas olema sisestatud e-posti aadressid.



9. Tehingupartnerite (TP) nimekirja uuendamine

Import toimub ASCII tekstifailist, kus iga rida on üks kirje ja veerud on eraldatud tabulaatoritega. Faili nimi peab olema tehingupartnerid.txt ja asuma pmen.exe programmiga samas kataloogis. Kirje peab koosnema järgmistest veergudest: 1 - TP koodi esimesed kolm sümbolit; 2 - TP koodi neljas sümbol; 3 - TP koodi viies ja kuues sümbol; 4 - TP täielik kood; 5 - tühi; 6 - TP registrikood; 7 - TP nimi; 8 - tühi; 9 - tühi; 10 - kontaktisik; 11 - telefon; 12 - e-posti aadress; 13 - kehtivuse alguse kuupäev; 14 - kehtivuse lõpu kuupäev. Taolise tabeli saab väga lihtsalt salvestada Rahandusministeeriumi poolt antud Exeli tabeli põhjal. Üks variant on kaasas ka PMen programmi uuendustega. TP nimekirja uuendamiseks peab PMen programmi logima administraatori õigustega ja valima menüüst Impor/eksport -> Import failist -> Tehingupartnerid. Kõik muudatused ja importimisel tekkinud probleemid salvestatakse samasse kataloogi faili tpimp.txt. Importimisel toimuvad uute ridade lisamised ja kõik asendamised korraga ilma kasutaja nõusolekuta. Kui soovitakse importida osaliselt või teiste andmetega, siis tuleb eelnevalt imporditavat faili muuta. Ei lisata ega muudeta andmeid, mille kehtivuse lõpp on varasem aasta



10. Põhivara koondi trükk

Koondisse summeeritakse sõltuvalt valitud valdkonnast ja allüksusest. Ei sõltu valitud objektist. Toimib koos päringuga. Võib koostada erinevate perioodide kohta. Arvutatakse kuu täpsusega. Seadistuses saab määrata max.3 kontode vahekokkuvõtet. Vaikimisi 3;4;6. Kui esimene pos. on 0, siis kontode kokkuvõtteid ei trükita. Kui järgnev pos. on väiksem, kui eelmine, siis ei trükita järgmist ega ülejärgmist vahekokkuvõtet.


11. Dokumentide nummerdamine

Kassa/pangas ja arveldustes toimib sarnaselt, aga sõltumata teineteisest. Igal objektil on tunnus, kas dokumentide nummerdamine toimub või mitte. Deebet ja kreedit kannete numeratsioon on eraldi. Igal objektil saab määrata deebet ja kreedit kannetele numbri, millest alates hakkab dokumentide nummerdamine. Kui alguse number on väiksem kui 0 (näiteks -1), siis automaatselt kandele järjekorras järgmist numbrit ei anta. Kui alguse number on 0, siis toimub ühine numeratsioon teiste objektidega, mille alguse number on samuti 0. Ühise numeratsiooni korral määratakse alguse number seadistuses üldiste parameetrite leheküljel. Seadistuses määratakse samuti algoritm, kuidas dokumendi number arvutatakse. Kui on pandud linnuke, et otsi vaba dokumendi number, siis hakatakse etteantud numbrist alates otsima järgmist vaba dokumendi numbrit, muidu leitakse maksimaalne pluss üks. Algoritmi tunnus on ühine kõikidele objektidele. Maksimaalne pluss üks on kiire algoritm. Kui aga kande lisamine on muutunud aeglaseks, siis järelikult kasutatakse vaba dokumendi numbri leidmist. Et kiirendada arvutamist, tuleks alguse number panna suuremaks.


12. Keskmise puhkuse varasemad kuud

Keskmise järgi puhkuseraha arvutamisel määratakse eelnevad kuud lisamisel arvestatud perioodi alguse kuupäeva järgi. Puhkuseraha arvestuse periood määratakse töölepingu ajutise peatamise järgi. Kui töötaja läheb puhkusele 01.07.2004, siis arvestuse alguskuupäev tuleb panna 30.06.2004.a.


13. Arvelduste kande tehingupartner (TP)

Üks kanne koosneb üldjuhul kahest (deebet ja kreedit) kontost. Mõlemale kontole määratakse TP eraldi, kuna nad võivad olla erinevad. Tihti on ka samad. Tavaliselt on kande üks kontodest seotud objektiga või allüksusega. Teine konto valitakse otse kandele. Arvelduste kannetel võetakse TP asutus/isikuga seotud. Kandele valitakse TP ainult siis, kui kandega seotud konto TP erineb asutus/isikuga seotud TP-st. Kui TP on deebet ja kreedit kontole sama, siis kandele ei ole vaja TP-d valida. Varem programm omistas kandele asutus/isiku TP, et oleks näha, et ka kandele saab TP valida. Sisuliselt oli see dubleerimine. Segadusi tekkis ka kande korrastamisel, kui asutus/isiku muutmisel kas tuli või mitte muuta ka kande TP. Et veenduda, kas TP on kannetele valitud, tuleb kontrollida asutuste/isikute nimekirja.


14. INF3 eksport

Koostatakse kassa/panga laekumiste järgi sõltuvalt valitud perioodist ja valdkonnast. Ei sõltu valitud objektist ega päringust. Summeeritakse sisse kanded, mille tulu liigi koodi esimesed numbrid langevad kokku valitud tulu liigiga. Tasuja nime ja õpilase nime määramiseks on kaks varianti:
a) Tasuja on kassa/panga kande maksja ja õpilane on kassa/panga kande asutus/isik.
b) Tasuja on kassa/panga kande asutus/isik ja õpilane on arvelduste programmi saaja.
Variant a korral, kui maksja puudub, siis programm kasutab asutus/isikut. Variant b korral peab olema laekumine sisestatud koos arve numbri ja kuupäevaga. Kui programm arveldustest ei leia sellist dokumenti või arvelduste kanne ei sisalda saajat, siis laekumist ei summeerita. NB! Ühel tasujal kahe või rohkem õpilase korral peab olema koostatud eraldi arved. Eksport faili päises sisalduv informatsioon (registrikood, nimetus, aadress, telefon, e-posti aadress, koolituslubade numbrid) peavad olema sisestatud seadistuses ühistes või valdkonna parameetrites. Peale eksportimist on võimalik faili sisu vaadata, kui valida Programm -> Tekstiredaktor.